Korduma Kippuvad Küsimused

Pere Sihtkapital on 2019. aastal loodud sihtasutus. Oleme rahvastikupoliitika valdkonna mõttekoda Eestis, olles partneriks valitsusele, avalikule sektorile ning laiemale üldsusele. 

Sihtkapitali asutajaliikmed on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Eesti Naisliit ja MTÜ Lasterikkad Isad.

Pere Sihtkapitali tööd suunab kuueliikmeline nõukogu ja nende teostamist korraldab üheliikmeline juhatus. Tutvu nõukogu ja juhatuse koosseisuga.

Pere Sihtkapital SA eesmärk on aidata kindlustada Eesti rahvastiku ja rahvusriigi kestlikkus. See tugineb põhiseadusele, mille kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Täpsemalt saab lugeda meie põhikirjast ja strateegiast.

Pere Sihtkapital on saanud oma rahastuse riigieelarvest. Erasektor Pere Sihtkapitali tegevust rahastanud ei ole, samuti pole kaasatud annetusi.

Riik on eraldanud Pere Sihtkapitalile raha kolmel korral:

• 2019. aastal riigieelarveline toetus valitsuse otsusega Justiitsministeeriumi kaudu 1 000 000 eurot. Tegevustoetus on mõeldud põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Aruanne esitatakse lepingupartnerile (praegusel hetkel Sotsiaalministeerium) iga kalendriaasta kohta kuni toetuse ärakasutamiseni.
• 2020. aastal riigieelarveline toetus sotsiaalministri käskkirjaga Sotsiaalministeeriumi kaudu summas 25 000 eurot Aino Järvesoo preemia väljaandmisega seotult 2021. ja 2022. aastal. Aruanded esitati Sotsiaalministeeriumile. 
• 2023. aastal tegevustoetus valitsuse otsusega Rahandusministeeriumi kaudu 250 000 eurot. Tegevustoetus on mõeldud 2023. aastaks põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ning rahaliste vahendite kasutamise kohta antakse aru praegusele lepingupartnerile Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 

• Eesti peamine rahvastikuprobleem on väike sündide arv: laste põlvkonnad on väiksemad kui nende vanemate omad.
• Eestis pole sündimuse kohta tehtud piisavalt uuringuid, et detailselt vastata küsimusele, miks Eestis vähe lapsi sünnib. Üldises plaanis on põhjusi kaks: lapsi ei soovita saada või kui soovitakse, siis puuduvad tingimused soovide täitumiseks. 
• Raskusi rahvastikuarengus ja sellest johtuvaid süvenevaid raskusi tulevikus ei ole riiklikult piisavalt teadvustatud, millest tingituna puudub arvestatav plaan rahvastikuprobleemide lahendamiseks.

Üleilmses kontekstis mõjutab inimeste arvu sündide ja surmade vahe ehk loomulik iive. Lokaalselt lisandub sellele ka sisserändajate ja väljarändajate arv. Nimetatud neljast näitajast on kõige määravam sündide arv. Kui eestimaalasi sünnib vähem kui rahvastikutaasteks vaja, muutume rahvusriigina üha nõrgemaks ja pikas perspektiivis pole võimalik Eesti Vabariigi põhiseaduses püstitatud eesmärki – rahvuse, keel ja kultuuri säilimist läbi aegade – täita.

2022. aastal sündis Eestis vähem lapsi kui mistahes aastal eelneva saja aasta jooksul, mille kohta sündinute arv teada. Statistikaameti andmetel sündis 2023. aasta esimese seitsme kuuga 535 last vähem kui eelmisel aastal, mis tähendab, et 2023. aastal võib Eestis langeda taas uus negatiivne sündide arvu rekord.

Ei saa öelda, et Eestis sündimust ei uurita, kuid kindlasti pole sündimuse kohta piisavalt alusandmeid. Näiteks ei ole süstemaatiliselt mõõdetud naiste ja meeste soovi lapsi saada. Puuduvad pikaajalised andmed, miks lapsi saada ei soovita või kui soovitakse, siis miks soovid ei täitu. Pere Sihtkapitali viimase aja uuringute põhjal võime öelda, et laste saamise soov ületab taastetaset (soovide keskmine on 2,3-2,4 last), kuid see pole nii kõikides vanuserühmades ja ei pruugi kokku langeda laste saamiseks sobivate tingimuste olemasoluga (partner, tervis, majanduslikud võimalused jne).

Kuni 2015. aastani oli kriitiliseks rahvastikuprobleemiks ka väljaränne, kuid alates sellest on eestlaste tagasiränne olnud väljarändest suurem, mistõttu rahvusriigi kestlikkuse kohapealt on eestlaste rändesaldo hetkel vähem tähelepanu all.

Mistahes probleemi on võimalik teadlikult lahendada vaid siis, kui probleem on täpselt sõnastatud ja selle olemasolu tunnistatud. Eestis on rahvastikuprobleemi olemasolu põhiseaduse kontekstis tunnistatud vaid sõnades ja puudub riiklik plaan probleemi lahendamiseks. Väiksemas mahus rahvastikualaseid eesmärke ja mõõdikuid on sõnastatud strateegia Eesti 2035 üldosas ja iga-aastases tegevuskavas, kuid riigi poliitikat teostavad vaid vastu võetud seadused ja määrused, mitte arengustrateegia.

Mitmel puhul on ajakirjandusest läbi käinud mõisted taastetasemel sündimus, sündimuse taastetase või taastepiir, rahvastiku taastetase või üldisemalt kestlik rahvastikutaaste (inglise keeles replacement level, otsetõlkes “asendustase”, või ka replacement fertility). Mida nende all mõeldakse?

Rahvastiku loomulikul teel kestmise määrab keskmine laste arv. Keskmist laste arvu kindlas põlvkonnas (nt aastakäigus) nimetatakse ka kohortsündimuskordajaks (KSK). Kestlik tase on selline, mille puhul rahvastik ei kahane, st laste põlvkond ei ole oma vanemate põlvkonnast väiksem, järgmised põlvkonnad asendavad eelmisi. Selleks peavad rahvastikuteadlased viimaste hinnangute kohaselt keskmist laste arvu õige pisut üle kahe, mis arvestab ka (õnneks üha vähenevat) laste suremust ja asjaolu, et poisse sünnib pisut enam kui tüdrukuid. Pere Sihtkapital kasutab taastetaseme näitajana kohortsündimuskordaja taset 2,06. Seda lõpetatud sündimuse taset (ümardatult 2,1 last) võime nimetada ka taastepiiriks.

Ehk siis, kestlikus rahvastikus peaksid inimesed elu jooksul saama keskmiselt 2,06 last. Seda näitajat saame kõige täpsemalt mõõta lõpetatud kujul siis, kui inimene on kõik oma lapsed juba saanud ehk tõenäoliselt kunagi neljakümnendates eluaastates. Enne seda on võimalik mõõta teatud vanuseks saadud laste arvu või ka perioodnäitajaid nagu summaarne sündimuskordaja (SSK).

Eestis on viimastel aastatel olnud keskmine laste arv (KSK) ligikaudu 1,8 (2023. a: 1,82 – Statistikaamet). Seda on mõõdetud aasta alguseks neljakümneaastaseks saanud põlvkonna puhul, ehk 2023. a näitaja tähendab 1982. aastal sündinud põlvkonna keskmist laste arvu.

Üldistatult tähendab see, et taastetasemele jõudmiseks peaks sünde olema 15% enam. Suurusjärkude mõistmiseks, kui aastas on keskmiselt 13 000 sündi, siis kestlik tase oleks keskmiselt üle 14 000 sünni (2022. ja 2023. aasta (esimese 9 kuu põhjal) on seni erandlikud, sest sündide arv on langenud rekordiliselt allapoole 12 000 piiri). Kestliku sündide arvuni jõudmiseks peaks tegelikult vaid küllaltki väike osa inimestest, kes lapsi (juurde) soovivad, oma soovi teoks tegema. Takistuste vähendamisel ja peredele võimestamisel on eesmärgi saavutamine Eestis realistlik, sest puudu on küllaltki vähe.

Pere Sihtkapitali eesmärk on aidata kaasa Eesti rahvastiku kestlikkusele, seadmata kahtluse alla põhiseaduses sätestatud isikuvabadusi ja inimõigusi. See tähendab, et iga üksikisik ja pere võivad elada sellist elu ja pidada selliseid pereplaane, nagu just nemad õigeks peavad. Laste saamine ei ole kellegi jaoks „kohustuslik”. Samal ajal on rahvastiku kestmiseks vajalik piisav sündimus, mis omakorda tähendab, et kui sündimus on allpool taastetaset, tuleb ühiskonnas püüelda selle toetamisele. Eelnev on ka kõige lihtsam viis selgitamaks, miks Pere Sihtkapitali maailmavaade ei ole määratletav vastandteljel „pronatalism või antinatalism”, mis oleks põhjendamatu lihtsustus.

Kestliku rahvastikutaaste seisundi suunas liikumiseks on Pere Sihtkapitali hinnangul vajalik:

• Hoolitseda selle eest, et hea haridus oleks kättesaadav kõigile lastele ja noortele, sõltumata kasvupere võimalustest.
• Pöörata suuremat tähelepanu sellele, et noorte iseseisvumine, sh haridustee lõpetamine, stabiilse töö leidmine ja eluaseme omandamine kulgeks sujuvalt ega lükkaks pereloomet edasi liiga hilisesse vanusesse.
• Võimestada peresid, kes lapsi soovivad, sh pöörates tähelepanu laste saamise majanduslike takistuste leevendamisele ja eluasemete kättesaadavusele. Laste olemasolu ei tohiks oluliselt halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.
• Kasvatada heade ja turvaliste paarisuhete loomise ja hoidmise oskust, panustada rohkem perevägivalla vältimisse.
• Parandada vanemluse alaseid teadmisi ja oskusi, et vähendada kartust lapsevanemaks saamise ees ning tagada lastele hea kasvukeskkond.
• Kujundada vanemlust toetavatest meetmetest terviklik süsteem, mis hõlmab üldist vanemaharidust ning nõustamis- ja teraapiateenuseid.
• Toetada mõlema vanema aktiivset osalemist laste kasvatamisel.
• Edendada vanemate teadlikkust sellest, et paarisuhte lõppemine ei tähenda lapsevanema õiguste ja kohustuste lõppemist.
• Edendada rahva füüsilist ja vaimset tervist, eelkõige arendades maast-madalast tervislikult elamise oskusi ja harjumusi.
• Toetada lasterikkaid peresid, arvestades nende suurt panust ühiskonna kestlikkusse ja neile põhiseadusega antud erilist kaitset.
• Arvestada perede toetamisele suunatud meetmete kujundamisel perede vajaduste ja eelistuste mitmekesisust.
• Tagada peretoetuste suuruse regulaarne ajakohastamine elukalliduse muutumisel ning vältida vajaduspõhiste toetuste negatiivset mõju töötamise stiimulitele, halduskoormuse suurenemist ning sildistavat iseloomu.
• Soodustada pere- ja lastesõbralike väärtuste ning hoiakute kujunemist ühiskonnas, eriti meedias ja koolihariduses.
• Soodustada paindlike töövormide kasutamist, edendada peresõbralikku töökorraldust ja organisatsioonikultuuri.
• Püüelda selle poole, et võimalikult paljud valdkondlikud poliitikad (nt hariduspoliitika, tööturupoliitika, maksupoliitika, regionaalpoliitika) toetaksid laste saamist ja kasvatamist ning suudetaks hinnata poliitiliste otsuste demograafilist mõju.
• Püüelda pere- ja rahvastikupoliitika sõlmküsimustes erakondadeülese kokkuleppe poole, mis hõlmaks strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke ressursse ning tagaks valdkonna pikaajalise järjepidevuse.
• Edendada järjepidevalt rahvastiku- ja pereprotsesside alus- ja rakendusuuringuid, et tagada ühiskonna informeeritus ja poliitikakujunduse teadmispõhisus.

Küsimusele teiselt poolt lähenedes toome välja seisukohad, mida Pere Sihtkapitali visioon ja eesmärgid mingil juhul ei sisalda:

• Naiste rolli kitsendamine ühiskonnas emadeks või naiste suunamine töölt koju lapsi kasvatama. Iga pere, iga üksikisik otsustab ise, missugune roll ja peremudel talle kõige paremini sobivad.
• Meeste rolli kitsendamine leivateenijateks ja nende rolli pisendamine laste kasvatamise juures.
• Kitsas pronatalism, mis seab eesmärgiks vaid laste sünni ega pööra piisavat tähelepanu laste arengule ja vanemate heaolule.
• Ebarealistlikult ja ebamõistlikult kõrge st taastetaset ületava sündimuse eesmärgistamine. Eesti (ja ka maailm) peaks püüdlema olukorra poole, kus laste põlvkonnad ei oleks vanemate põlvkondadest oluliselt väiksemad.
• Ligipääsu piiramine tervishoiule või rasestumist vältida võimaldavatele vahenditele.
• Seisukoht, mille kohaselt on „lastetu naine ühiskonnale kahjulik element” ja norm, nagu peaks igaüks tingimata lapsi saama. Selline suhtumine on lubamatu sildistamine ja valikuvabaduse piiramine. Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on Pere Sihtkapital seisukohal, et valikuvabadusega käib kaasas vastutus pidada suuri eluvalikuid tehes silmas mitte ainult isiklikku kasu, vaid ka otsuste laiemat ühiskondlikku mõju.

Pere Sihtkapital tellib rahvastikuprotsesse käsitlevaid uuringuid ja küsitlusi. Rahvastikuprotsessid on sündimus, suremus, sisseränne ja väljaränne. Rahvastikuprotsessidena võib käsitleda ka riigisisest rännet (muutub rahvastiku paiknemine, nt toimub linnastumine) ja põhiprotsesside tulemusena toimuvat rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri muutust (nt rahvastiku vananemine, mis on riigisisese rände tulemusena mõningates piirkondades veelgi võimendatud). Vajaliku informatsiooni koondamiseks, kogumiseks ja uurimiseks teeb Pere Sihtkapital koostööd Eesti teadusasutustega (ülikoolidega), uuringufirmadega ja analüütikutega. Uurimused võivad olla kirjanduspõhised, empiirilised ja/või põhineda küsitlusandmetel.

Lisaks mahukamatele uuringutele tellime ka lühiküsitluste sarja ehk rahvastikubaromeetrit, mille eesmärgiks on rahvastikuarengusse puutuva avaliku arvamuse jälgimine ajas. Arvamusküsitluste valimid koostab uuringufirma oma kontaktibaasi põhjal. Seejuures ei pärita registritest isikuandmeid, samuti ei anta valimeid ega mistahes isikuandmeid üle Pere Sihtkapitalile.

Valminud uuringutega saab tutvuda Pere Sihtkapitali kodulehel.

Lasterikaste ja lastetute pereuuringud olid kavandatud osana suuremast uuringusarjast, millega uuritakse laste saamist ja kasvatamist, perede eluolu ja toimetulekut käsitlevaid teemasid.

Uuringud on vajalikud, et mõista perede elukeskkonda, hoiakuid, motiive ja takistusi laste saamisel ja kasvatamisel ning pakkuda ajakohast infot Vabariigi Valitsusele sisukamate rahvastikualaste otsuste tegemiseks.

Lastetute pereuuringu vajalikkus tuleneb eriti olukorrast, kus sündimus Eestis on langustrendis ning 2022. aastal oli sünde esmakordselt alla 12 000. Strateegia Eesti 2035 üheks mõõdikuks on seatud ka kohortsündimuskordaja (2023. a tegelik KSK 1,82, kui arengustrateegias on sihiks seatud 1,86, mis jääks siiski allapoole taastetaset), mille saavutamise jaoks toimivate tegevuste planeerimiseks lastetuse pereuuring infot annab. Lastetuse teema ajakohasust rõhutab lisaks paljudes Euroopa (ja ka muu maailma) riikides toimunud lastetusmäärade märgatav suurenemine 1950. aastate aastakäikudest alates, Eestisse jõudis see muutus hiljem. Seni puudub Eestis terviklik käsitlus, mis hõlmaks lastetuse olulisemaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tahke. Ka Statistikaamet ei avalda lastetuse kohta andmeid, mis ühiskonda sellest nähtusest regulaarselt ja mitmekülgselt informeeriksid. 

Lasterikaste pereuuring on vajalik, et koostada soovitused lastega perede heaolu suurendamiseks Eestis ning selle kaudu aidata kaasa rahva kestmisele. Aktuaalsuse tingib ka asjaolu, et viimane lasterikaste sihtrühmas läbi viidud mahukam uurimus Eestis toimus 2006. aastal. Samuti, kuna 2016. aastal vastu võetud lasterikka pere toetuse järel kasvas kolmandate ja neljandate laste sündide tõenäosus pikema perioodi vältel, annab see lootust, et perepoliitika võimaldab lasterikkust edukalt toetada. Uuring võimaldab hankida infot edasiste perepoliitiliste sammude kavandamiseks.

Varasemalt Eestis läbiviidud uuringute puhul ei ole näiteks lastetuid uuritud eraldi rühmana, vaid valimid on hõlmanud erineva laste arvuga naisi, sealhulgas lastetuid. Lastetust on osaliselt uuritud Eestis varem mitme suuremahulise perekonda, sündimust, reproduktiivkäitumist ja muid teemasid puudutanud küsitlusuuringu raames:

1. Eesti Pere- ja Sündimusuuring (naiste küsitlus 1994 ja meeste küsitlus 1997). Tegemist oli Eesti osaga ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt koordineeritud uuringuprogrammist aastatel 1988-2000. 
2. Eesti Pere- ja Sündimusuuring II (naiste ja meeste küsitlus 2004–2005). Tegemist oli Eesti osaga ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt koordineeritud uuringuprogrammist 2000-2012.
3. Eesti Pere- ja Sündimusuuring 2020 (esimene laine naiste ja meeste küsitlus 2021–2022). Tegemist oli Eesti osaga rahvusvahelise konsortsiumi poolt koordineeritud uuringuprogrammist, mis toimub 2020. aastatel. 
4. Eesti naiste tervise uuring 2014. 

Lasterikaste pereuuringu eelkäijaks on sotsiaalministeeriumi 2006. a tellitud kolme- ja enamalapseliste perede uuring.

Küsitluste läbiviimise kõige üldisem eesmärk on võimaldada küsitlusandmestike ja temaatilise uurimistöö kaudu Eesti teadlastel analüüsida pereloomet ja seoseid võimalike teguritega. Saadud teadmised viiakse poliitikakujundajateni, kes neid ühiskonna kestlikkuse tagamiseks loodetavasti kasutavad. 

Täpsemalt kahe küsitluse eesmärkidest:

1) Lastetute pereuuringu eesmärk on välja selgitada peamised lastetuks jäämist mõjutavad tegurid Eesti ühiskonnas. Uuringu analüüs aitab mõista, kui suur osa sünnitusealistest naistest on langetanud vabatahtlikult valiku mitte lapsi saada (kas üldse või mingi aja jooksul) ning kuivõrd on lastetus seotud muude teguritega. Kuna valimisse kuuluvad ka vastajad, kes veel pole lapsevanemad, kuid tulevikus näevad end sellena, siis annab uuring ülevaate lapsesaamise motiividest ning põhjustest, miks ei ole õnnestunud lapsesaamise soovi veel realiseerida. 

Muuhulgas saadakse vastused näiteks järgmistele küsimustele: Milline on olnud lastetuse dünaamika põlvkondades, kes on kujundanud Eesti rahvastikutaastet viimastel kümnenditel? Milline on Eesti lastetusmäära dünaamika võrreldes Euroopa teiste riikidega? Millised on tähtsamad lastetust mõjutavad tegurid Eestis inimeste subjektiivsete hinnangute kohaselt? Mil määral on lastetus Eestis inimeste teadlik eluvalik ja mil määral on see erinevate asjaolude ja tegurite mõju kuhjumise tulemus, mida inimesed ei ole otseselt soovinud? 

2) Lasterikaste pereuuringu (kolme ja enamat last kasvatavate naiste seas läbiviidav uuring) eesmärk on kaardistada kolme- ja enamalapseliste perede olukord ja tulevikuväljavaated nende toimetuleku, vajaduste (eluruum, toetused, teenused jms) ja kindlustunde osas. Uuringu eelkäija on Sotsiaalministeeriumi poolt 2006. aastal tellitud “Paljulapseliste perede uuring,” millega tehakse võrdlus, et hinnata lasterikaste perede olukorra muutumist ajas.

Uuringu eesmärk on saada vastused muuhulgas järgnevatele küsimustele: Missugune on Eesti lasterikas pere aastal 2023? Milline on lasterikka pere vanemate enda päritolupere (palju oli õdesid-vendi jms)? Töö- ja pereelu ühitamise võimalikud probleemid ja väljakutsed. Peredele suunatud teenuste ja toetuste vajadus jne.

Osa neile küsimustele vastamiseks vajalikke andmeid saadakse küsitlemise teel, osa olemasolevate andmestike põhjal, nt statistikaameti andmebaas.

Otsuse tegemisel sai määravaks pragmaatiline eelarveline kaalutlus, sest meeste kaasamine oleks tähendanud küsitluskulude kahekordistumist. Kuna seda oleks tulnud teha kõigi (ka tulevaste) sihtrühmade puhul, oleks mõju kuludele olnud suur.

Otsuse puhul rääkis kaasa ka asjaolu, et rahva- ja eluruumide loenduses kajastatakse laste saamist puudutavaid andmeid just naistelt saadud vastuste läbi. Lisaks on rahvastikuregistris olevad andmed laste arvu osas naiste puhul usaldusväärsemad, meeste osas need ei ole nii kvaliteetsed.

Kuigi mainitud kahe pereuuringu vastajad olid naised, ei ole meestest siiski mööda mindud. Ankeedid sisaldavad hulga küsimusi paarisuhte ja abikaasa/elukaaslase kohta, samuti peresisese rollijaotuse kohta. Nendes peegeldub meeste oluline roll. Pikemas plaanis ja eelarveliste vahendite täienemisel on tervikpildi saamiseks taoliste küsitluste ja uuringute läbiviimine kavas ka eraldi meeste seas. Samuti on Pere Sihtkapital korraldanud väiksemaid uuringuid meeste seas, näiteks Mehed ja isadus.

Pere Sihtkapital ei ole uuringute (sh küsitluste) vahetu läbiviija, vaid töö korraldaja. Uuringute vajalikkuse, teemad ja eelarve otsustab sihtkapitali nõukogu vastavalt põhikirjale.

Uuringutel on kolm suuremat etappi, lisaks ettevalmistav ja kokkuvõtlik etapp. Lasterikaste ja lastetute pereuuringute puhul on etapid järgmised:

• Ettevalmistav etapp: uurimisküsimuste püstitamine ja üldise metoodika üle otsustamine, küsitlusankeedi jaoks küsimuste koostamine ja valimi sihtrühma määramine ning muu ettevalmistav tegevus. Esimese põhjana loodud lasterikaste pereuuringu küsimused koostas ja valimi koostamise alused määras Pere Sihtkapitali kokku kutsutud töörühm, kuhu olid kaasatud mitmete asutuste esindajad, sh sotsiaalministeerium, statistikaamet jt. Ankeetküsitluste toimetamine, tõlgete ülevaatuse ja testimise korraldamine jmt on Pere Sihtkapitali ülesanne pärast seda, kui küsitlusfirma on vastava valmisoleku loonud. Samuti hangib Pere Sihtkapital kontaktibaasi küsitluste läbiviimiseks, sh teeb muud vajalikud toimingud (näiteks vajadusel hangib load).
• Esimene etapp: Küsitlemine ehk ankeetküsitluse läbiviimine (elektrooniline) ja baasraporti loomine, kus teostajaks on küsitlusfirma. Teostaja küsitluste läbiviimiseks leiti pakkumiste võtmisel suurematelt küsitlusfirmadelt. Valiku aluseks on nii teostuse hind kui ajakava sobivus, samuti kogemus ja usaldusväärsus küsitlusfirmana.
• Teine etapp: andmete põhjalikum analüüs ja lõppraporti koostamine koostööpartneri(te) abil. Teise etapi jaoks koostööpartnerite leidmiseks võetakse pakkumised. Taotlejana võivad osaleda konsortsiumid, kuhu kuuluvad teadurid vähemalt kahe erineva teadus- ja arendusasutuse või ülikooli uurimisrühmadest. Konsortsiumi juht peab olema valitud avalik-õigusliku ülikooli professori, juhtivteaduri või vanemteaduri ametikohale ning tal peab olema varasem teadusprojektide juhtimise kogemus. Lisaks antakse küsitlusandmestik üle Tartu ülikoolile, kelle teadlased on andmekaitsetingimuste täitmisel vabad seda oma muus uurimistöös kasutama.
• Kolmas etapp: Jätku-uuring vahemikus 2028-2030. a, kus osalevad vaid selleks nõusoleku andnud ankeetküsitlusele vastajad. See tähendab detailsete uurimiseesmärkide ja metoodika väljatöötamist koos 2. etapi koostööpartneriga (konsortsiumiga), vajalike kooskõlastuste hankimist, päringute korraldamist sihtkapitali poolt ning analüüsi teostamist partneri poolt. Kavandatav tegevus on ankeetvastustele värskete registriandmete lisamine (laste arv, perekonnaseis), misjärel suunatakse mitteisikustatud andmekogumik täiendavaks analüüsiks koostööpartnerile. Sarnaselt teise etapiga on ka siin Tartu ülikool vaba uuendatud andmekogul omapoolset teadustööd teostama.
• Kokkuvõtlik etapp: Pere Sihtkapitali ülesanne on uuringutulemuste, st lõppraporti avalikkusele ja riigiasutustele edastamise korraldamine, sh tõlgete tellimine, tulemuste publitseerimise toimetamise, vajadusel trüki tellimine jne. 

Valimi sihtrühma määrasid ja küsimustikud koostasid Pere Sihtkapitali poolt kokku kutsutud ekspertide töögrupid, kuhu olid kaasatud nii avalik sektor, statistikaamet kui teadlased. Pere Sihtkapital korraldas töögruppide tööd. Lõppversioonid vaadati üle ja kinnitati rahvastikuteaduse professori Allan Puuri poolt.

Küsimustikud on koostatud varasemate, sh rahvusvaheliste eeskujude järgi. Enamik küsimusi ei ole loodud selleks korraks Pere Sihtkapitali poolt või ainult Pere Sihtkapitalile. Võimalusel on säilitatud aegrea loomiseks ja võrreldavuse tagamiseks varasemate uuringute küsimusi või kaasajastatud neid minimaalselt. Küsimused on niisiis aastakümnete jooksul erialateadlaste teadmiste ja kogemuste alusel koostatud, pidades silmas võimalikke olulisi teemasid ning pereloomet mõjutavaid tegureid. Ankeetküsitluses leidub küsimusi nii rahvusvahelistest uuringutest nagu näiteks Pere- ja sündimusuuring, aga ka Eesti uuringutes, näiteks Tartu ülikooli eestvedamisel aastal 2014 korraldatud Eesti naiste tervise uuring ja sotsiaalministeeriumi 2006. a kolme ja enamalapseliste perede uuring. Mõningaid küsimusi on kohandatud ja uuemat konteksti arvestades pehmendatud.

Taustatunnustena on kasutatud küsitlusuuringutes levinud sotsiaaldemograafilisi tunnuseid. Samas, kuna ühiskond areneb edasi, vaadatakse ka need uuringute kavandamisel vajadusel uuesti üle.

Nii Pere Sihtkapital, kes on isikuandmete vastutav töötleja, kui turu-uuringute ettevõte (küsitlusfirma), kes on volitatud töötleja, järgivad isikuandmete kaitse üldmääruse ja muude seaduste alusel isikuandmete töötlemisele seatud nõudeid, samuti Andmekaitse Inspektsiooni avaldatud juhendeid. Küsitlusfirma töötab lisaks vastavalt turu-uuringute eetikakoodeksile (ESOMAR).

Isikuandmete töötlemist reguleerivad dokumendid Pere Sihtkapitalis on: 

• Privaatsuspoliitika
• Isikuandmete töötlemise kord

Rahvastikuregistrist on Pere Sihtkapitalile pereuuringuteks edastatud juhuvaliku alusel: e-posti aadress, telefon, isikukood. Juurdepääs neile andmetele on vaid Pere Sihtkapitali juhatuse liikmel, kes teisendab isikukoodi sünniaastaks, lisab pseudotunnuse ja edastab kontaktibaasi volitatud töötlejale (küsitlusfirma). Andmete liigutamised ja säilitamine toimub krüpteeritud kujul. 

Küsitlusfirma kasutab e-maile uuringukutse saatmiseks ning sünniaastat valimi täitumise jälgimiseks. Nii Pere Sihtkapitali juhatuse liige kui küsitlusfirma töötaja kustutavad ja/või parandavad nende valduses olevaid isikuandmeid andmesubjekti pöördumisel. 

Rahvastikuregistri väljavõtet ja kontaktibaasi hoitakse ankeetvastustest rangelt lahus. 

Pere Sihtkapitalil puudub igasugune juurdepääs ankeetvastustele küsitlusperioodi jooksul. Küsitlusperioodi lõpus edastatakse Pere Sihtkapitalile mitteisikustatud andmekogumik.

Andmesubjektile ehk küsitlusele vastajale on alati tagatud kõik isikuandmete töötlemise korra punktis 3.5 toodud õigused, sh õigus nõuda infot töötlemise kohta, ebaõigete andmete parandamist, andmete töötlemise piiramist, andmete kustutamist.

Ankeetküsitlusele vastamine on vabatahtlik ning vastamise saab alati katkestada. Kõik poolikud või avamata ankeedid kustutatakse. Samuti saab juba antud nõusolekud igal hetkel tagasi võtta, mispuhul isikuandmete töötlemine lõpetatakse ja/või isikuandmed kustutakse vastavalt isiku soovile.

Kiireim viis info küsimiseks või pöördumiste saatmiseks isikuandmete töötlemisega seoses on saates e-mail pere@peresihtkapital.ee.